Abiks trepi tellijale
Lehe lõpus on täiendav materjal, millele tasuks mõelda treppi tellides, aga eelnevalt mõõtude võtmisest!
Alljärgnevalt püüan selgitada täpsemalt mõõtude võtmist. Mõõdud palun võtta võimalikult täpselt.
A – ava pikkus, märkige 2. korruse trepiava pikkus
B – ava laius, märkige 2. korruse trepiava laius
C – märkige kõrgus 1. korruse põrandast 2. korruse põrandani. (Mõõt võtta 1. korruse põrandakatte pealt 2. korruse põrandakatte peale.)
D – vahelae paksus, võimalusel mõõta esimese korruse laest 2. korruse põrandakatte peale. Juhul, kui pole võimalik mõõta vahelae paksust, mõõta kõrgus 1. korruse põrandakatte pealt laeni.
E – Trepi max pikkus maksimaalne pikkus, mille vahele peab trepp ära mahtuma.
F – trepi laius (ei ole kohustuslik)
G – Alumise osa max pikkus.
Selgitavad joonised on muutmisel.
Suuremate pitide vaatamiseks kliki pildil!
Lisaks mõõtudele on vaja teada järgmist:
- Trepi kuju (sirge, L-kujuline, U-kujuline jne.)
- Trepi materjal (millisest materjalist peaks olema. Kui on soov kasutada erinevaid puite, palun märkida ära millist ja kuhu.
- Kinnine või lahtine (kas trepp on varvaslaudadega, ei paista astmete vahelt läbi või ilma ehk siis paistab astmete vahelt läbi.
- Põskpuude asukoht – külgedel või astmete all.
- Piirded – millisest materjalist ja kujuga. Kui on 2. korruse ava piirde vajadus, märkida selle pikkus.
- Viimistlus – lakk, õli, õli-vaha, värv jne. Kui on soov nt varvaslauad ja astmed viimistleda erinevate vahenditega, märkida kindlasti ära.
- Erinõuded – märkida kõik see, mis eelnevas ei kajastunud.
Nende andmetega on võimalik teha Teile hinnapakkumine. Kui pakkumine on sobiv, teostan isiklikult täpse mõõdistuse, räägime läbi kõik detailid ja sõlmime lepingu.
Hinnapakkumise saamiseks täida tellimuse vorm.
Täiendavatele küsimustele vastan meeleldi või tel 53442600.
Lugupidamisega
Sven Hansen
Abiks trepitellijale
Antud kirjatükki ajendas mind kirjutama vajadus selgitada treppide valmistamise ja valmimisega seonduvat. Mida tahab trepimeister teada enne hinnapakkumise koostamist, millele peaks tulevane klient mõtlema enne tellimuse esitamist ja mida jälgima ehituse käigus.
Alljärgnev võib mõneti muutuda lähtuvalt sellest kas kasutate ehitusfirmat, sisekujundajat, ehitusjärelvalvet, kas antud hoone kuulub muinsuskaitse registris olevaks jne. Enamasti soovivad trepimeistrid nende eelnimetatud ametimeeste kontakte saada, täpsustamaks nendepoolset nägemust, lisanõudeid ja paljusid pisidetaile.
Kui ehitate uut maja, on teil olemas ilmselt ka projekt, mis näitab ära trepi asukoha, mõõtmed ja tihti ka kujunduse. Kui aga soovite renoveerida olemasolevat hoonet, siis tuleks teil pöörata tähelepanu trepi asukohale.
Puittreppi ei ole soovitatav planeerida vastu küttekeha (nt. ahi, soemüür). Tuleohutuseeskirjad kehtivad ka trepimeistritele. Metalltreppidega on pisut teised lood aga sellest kirjutavad juba teised ettevõtjad. Lisaks kuivatab küttekeha liigne lähedus materjali, mille tulemusena võivad tekkida praod, massiivpuidu puhul enamasti ka tekivad
Järgnevalt tuleks jälgida ka akende ja uste asukohtasid. Kui planeeritav trepp katab osaliselt aknaava, väheneb valguse hulk ruumis ja tihti kaob ka võimalus akna avamiseks. Muidugi võib oluliselt halveneda ligipääs akna puhastamiseks. Suure tõenäosusega vajate ka lisapiiret akna ette, turvalisuse tagamiseks. See aga tõstab trepi lõppmaksumust.
Kuidas mõjutab trepp, mis kulgeb risti üle ukseava, viimase sihtotstarbelist kasutamist, ei ole ilmselt pikemalt vaja lahata.
Kuna trepp on mõeldud kulgema ühelt korruselt teisele, siis peate asukohta planeerides arvestama ka ülemise korruse planeeringuga. Trepi ava (auk, mis planeeritakse lakke) võtab siiski küllalt palju ruumipinda järgnevalt korruselt vähemaks.
Olles kõike eelnevat arvestanud, hoolikalt planeerinud ja vaimusilmas juba oma tulevast treppi nägemas, võib siiski osutuda võimatuks antud asukohta kasutada. Põhjuseks: katuse kalle. Viimane võib seada olulised kitsendused trepi laiusele, pikkusele, kujule, astmete vahelistele kõrgustele ja astmete käiguosa sügavusele.
Seda kõike oskab täpsemalt öelda teile juba trepimeister ja üksipulgi siin lahti seletada läheks pikaks.
Igaks juhuks võiks vaadata ringi pilguga, et tuleb trepp teise kohta ehitada ja võimalik et ka teise kujuga.
Küsides hinnapakkumist on soovitav märkida ära ka see, kas planeeritav trepp asub köetud siseruumis või niiskes ja kütmata esikus. Eelnevast sõltub trepi valmistamisel kasutatavad materjalid (nt. liimid, viimistlusmaterjalid jne.) ja trepi valmistamiseks kuluv aeg, mis võivad üsna oluliselt mõjutada hinda.
Olles eelloetletud kadalipu läbinud, tuleb mõelda ka sellele, kas trepp peaks tulema lahtine või kinnine.
Lahtine- astmete vahel ei ole varvaslaudasid. Lihtsamalt öeldes: kahe astme vahel on vaba ruum.
Kinnine- astmete vahel on varvaslauad. Ehk, kahe astme vahel on vertikaalne kilp.
Lahtise trepi eeliseks on suurem avatus, rohkem valgust ja odavam hind. Miinuseks aga see et astmetele kogunev mustus ja tolm võivad pudeneda trepi all olevatele esemetele, seadmetele ja isikutele, kes ei pruugi seda sugugi heaks kiita. Kõige suuremaks miinuseks võib aga lugeda turvalisust. Kõikvõimalikud laste poolt, miks mitte ka täiskasvanute, trepile paigutatud esemed, millele võivad rakenduda Newtoni poolt avastatud füüsikaseadused. Ja mingil kummalisel moel armastavad väikelapsed eksperimenteerida oma keha ja kitsaste avauste suhtega. Võib kujuneda väga ebameeldivaks üllatuseks, avastada, et pisike maailmakodanik üritab kahe astme vahelt läbi mahtuda ja tõdeda, et tal see ka õnnestub.
Selliste juhtumite vältimiseks soovitan mõelda kinnisele trepile. Lahtisele trepile hilisem varvaslaudade lisamine on üsna tülikas, kallis ja tihti pole ka teostatav. Samuti ei pruugi jääda tulemus visuaalselt korrektne.
Kinnise trepi eeliseks on turvalisus, rohkem võimalusi mängida disaini ja väljanägemisega. Trepi alla on võimalik paigutada mööblit ja muid esemeid, kartmata nende turvalisuse ja puhtuse pärast. Samuti on üsna levinud trepi alusruumi kasutamine lisa panipaigana. Sisuliselt ehitatakse trepialune kinni.
Miinuseks aga valmistamiseks kuluva aja, oskuste ja materjali suurem maht. Samuti on ka kinnine trepp raskem. Paljud ettevõtted ja trepimeistrid ei võta kiilus astmetega kinniseid treppe isegi mitte tegemisse, kuna nende tegemiseks kulub oluliselt rohkem aega ja tihti puuduvad ka vastavad oskused.
Kui teie sooviks on saada siiski lahtine trepp, mille astmete vaheline kõrgus võimaldab eelpool loetletut, siis üheks pääseteeks võiks olla veel põhjamaades üsna levinud ohutusliist.
Viimane paigaldatakse kahe astme vahele, tagamaks esemete ja väikeste tegelaste püsimist ettenähtud trepi poolel.
Hea tava ja paljude riikide ehitusnormid näevad ette maksimaalseks kõrguseks alumise astme ja ohutusliistu vahel 100mm.
Ohutusliistu üheks heaks omaduseks on ka jäikuse lisamine astmele ja muidugi ka hind, võrreldes varvaslaudadega.
Antud lahendust saab kasutada ka disainielemendina, andmaks nö. vürtsi trepi üldisele väljanägemisele (nt. kasutades ülejäänud trepist erinevat tooni, lisades ornamente jne).
Järgnevalt võiks mõelda ka põskpuude (need jämedad nn. prussid, millede vahel või peal astmed paiknevad) asukohale.
Astmed asetsevad põskpuude vahel- plussiks: mõnevõrra lihtsam valmistada, käsipuu pulkasid saab ühtlasemalt ja meelepärasemalt jagada. Trepi ülemist otsa (koht kus trepp lõpeb) lihtsam toestada.
Miinuseks aga paigaldamisel vajamineva vaba ruumi suurus. Enamasti monteeritakse selline trepp eelnevalt kokku ja alles seejärel asetatakse see oma kohale. Seega kulub ka musklirammu oluliselt rohkem. Väga keerukaks ja ka kulukaks kujuneb võimaliku äparduse (kolimise käigus kukkus mõni raskem ese astmele) likvideerimine või hullem veel, näiteks, astme vahetamine. Sisuliselt peate suurema osa trepist lahti monteerima.
Astmed asetsevad põskpuude peal- plussiks: lihtsam ja odavam eelnimetatud äparduste likvideerimine.
Miinuseks aga trepi ülemise otsa lõpetamine. Kuna põskpuud asetsevad allpool, peab ka trepi otsa toestav tala asuma allpool, mis ei pruugi joosta kokku teie praeguse tugitalaga. Võimalik et tuleb paigaldada lisatala.
Samuti seab antud lahendus ka teatud kitsendused käsipuu lahendustele.
Üldiselt on ikkagi igal inimesel oma maitse ja eelistused, millest lähtuvalt ta ka otsuse teeb. Eelnevalt on loetletud lihtsalt võimalikud plussid ja miinused ja teie kolimine võib ka väga edukalt kulgeda.
Järgnevalt võiks hakata mõtlema juba millisest materjalist teie trepp olema peaks.
Nüüd on see koht, kus peaksite istuma rahulikult maha, ja mõtlema ruumide kujunduse peale, mida trepp läbib. Kui läbiv stiil on kallis, tammest antiik, siis ilmselt ei sobi sinna kuidagi naturaalne koltunud mänd. Kuigi, viimistlusega annab imesid teha ja soovi korral saab ka männi tammeks aaderdada (värvidega jäljendatakse puidu mustrit). Samas on võimalik ka peitsidega puitu toonida. Iseküsimus on, kas sellel ka rahaliselt mõtet on.
Arvestama peab kindlasti ka sellega, et erinevad puiduliigid mängivad (kõmmelduvad, paisuvad ja kahanevad) erinevalt.
Näiteks: kui te olete kummalisel põhjusel, trepi alla, kas siis teadmatusest, või sihilikult lasknud paigaldada põrandakütte, mida te ka agaralt kasutate, siis te ei taha teada, mida suudavad korda saata tugevamad puiduliigid. Sama kehtib ka juhul kui ruumide õhuniiskus on liiga madal. Aga egas sellepärast ei pea tugevamatest puitudest loobuma. Kuidas eelnimetatut korvata, teab juba iga trepimeister ise.
Trepi juures võib ka kombineerida erinevaid puite. Näiteks: värvitud põskpuude ja lakitud astmete kombinatsioonis ei ole mõistlik kallist puitu üle värvida, vaid võib kasutada ka odavamat materjali.
Valdav enamus trepimeistreid kasutab pehmemast puidust astmete ees servas mingit tugevamat puitu. Sellega tagatakse astmetele pikem eluiga. Hinnapakkumist küsides võiksite igaks juhuks meistrilt üle täpsustada, kas kasutatakse antud lahendust. Enamasti see hinda ei tõsta. Aga, esineb ka erandeid.
Muidugi, mitte vähemtähtis on materjali ja suuresti sellest johtuvalt ka trepi hind.
Mitte alati, ei ole kõige kallim, kõige parem. Mõnest eksootilisemast puuliigist trepi valmistamiseks peate olema valmis oma kukrut kergitama oluliselt rohkem kui mõne tugevama ja levinuma puuliigi puhul.
Ära ei tasu ka unustada muidugi spoonimist. Ehk siis odavam puit või vineer kaetakse kallima puuliigi õhukese kihiga. Hinnaskaalalt ei kuulu see variant kõige odavamate hulka, töömaht on suurem, aga kui teie sooviks on saada näiteks maarjakasest trepp, siis võiks vist mõelda küll? Kuidas antud tehnoloogia ajas vastu peab, ütlen ausalt, ei tea. Paljuski sõltub see kasutatavatest liimidest, materjalidest, hilisemast keskkonnast jne. Treppide spooniga katmist ei ole veel väga pikalt praktiseeritud ja selle vastupidavus ajahambale, teadmata. Samas, praegu üsna levinud.
„Tort“ hakkab tasahilju looma, nüüd võiks hakata „kirsile“ mõtlema.
Käsipuud.
Paljuski on seotud käsipuude ja miks mitte ka treppide juures kasutatavad materjalid ja lahendused hetke moe suundadega.
Käsipuud on mõistlik alati tellida meistri käest, kes teile trepi valmistab. Kui teie soov on midagi erilisemat, näiteks sepised, klaas jne, siis reeglina suhtleb trepimeister juba ise vastava eriala spetsialistiga ja lepib kokku võimalikud lisad, mis tulevad kahe erineva valdkonna ühildamiseks teha.
Kui mingil põhjusel ei soovi te koos trepiga piirdeid tellida (kas siis rahalised võimalused või muu), kuid tahate neid hiljem lisada, siis andke sellest teada ka trepimeistrile. Mida täpsemalt on trepp tehtud, seda lihtsam on hiljem käsipuud paigaldada.
Väga tihti trepimeistrid keelduvad teise meistri valmistatud trepile käsipuid paigaldamast.
Piirde hind võib kohati küündida ka üle poole trepi maksumusest. Pakkumist küsides võiks ära märkida ka teise korruse nn. augu mõõdud.
Trepi piirdeks saab kasutada peaaegu kõike. Enimlevinud on puit.
Enamasti annab käsipuu lahendus trepile alles õige ilme.
Ei maksa siiski visandamisega liiale minna. See, mis tundub hetkel väga moodne ja kaasaegne, ei pruugi homme enam nii olla.
Valikute tegemisel tasub silmas pidada vana ütlust „lihtsuses peitub ilu“.
Kõik mis sobib mõisa, ei sobi enamasti moodsasse arhitektuuri.
Küll aga võib üsna huvitavalt mõjuda klaasist lahendus mõisahoones. Maitse asi.
Soovitan siiski võimalusel kasutada sisekujundaja abi, on vähemalt kedagi, keda süüdistada prohmaka korral.
Ütluse julge hundi rinna kohta võiks siin pisut ümber sõnastada: „Julge kliendi rahakott peab olema paks“.
Viimistlus.
Kui te siiani olete veel suutnud rahulikuks jääda, siis antud teema paneb teid tõsiselt proovile.
Oma kogemuste põhjal julgen jagada kliendid nelja gruppi, kui lubate:
Laki inimesed- kõik peab olema lakitud, muud variandid ei tule kõne allagi.
Õli austajad- kõik peab olema õlitatud, vahel harva tuleb kõne alla ka vahatamine.
Kõige odavam- mida iganes, kui üldse, tähtis on hind.
Lähtuvalt vajadusest-ratsionaalselt ja vajaduspõhiselt otsustavad inimesed.
Eelnev oli vägivaldne lahterdamine, millest ei tohiks end puudutatuna tunda ja mõelda siiski oma peaga.
Paljud tootjad tarnivad treppe ka ilma viimistluseta, mis esmapilgul tundub soodne ja justkui mõistlik lahendus, aga…?
Kui trepimeister või tootja viimistleb detailid, siis teeb ta seda detailhaaval ja on välistatud. et mingi koht jääb ilma viimistluseta. Näiteks astme tapid, põskpuude alumised, põrandale toetuvad otsad jne. Sellega on võimalik tagada parem ja ühtlasem viimistluse kvaliteet.
Alati on võimalik meistrile öelda, millist vahendit soovite teie oma trepil näha ja enamasti te selle ka saate.
Muidugi on igal tootjal oma nägemus ja arusaam vahenditest, nende efektiivsusest ja ettevõtjale kohaselt ka kasumlikkusest.
Kui olete korralikult eeltöö ära teinud, langetanud otsuse ja teid ei ole suudetud ümber veenda, siis jääge endale kindlaks. Teie ju hakkate seda treppi kasutama ja peate hilisemalt seda ka hooldama.
Kui olete lasknud endale pähe määrida kehva lahenduse mittesobivate materjalidega, siis võib hilisem hooldamine osutuda hirmsaks peavaluks ja halvemal juhul saab sellest migreenist teie elupõline kaaslane. Pluss kõik muu, mis sellega kaasneb.
Nüüd aga lähemalt.
Viimistlusmaterjale on nii tavatarbijale, müügil enamuses ehituspoodides, kui ka professionaalidele. Olgu ette ära öeldud, et viimased ei pruugi alati paremad olla.
Oskamatus neid käsitleda, teadmatus nende omadustest võib teile kurjasti kätte maksta.
Lakk, õli, õlivaha või värv?
Maitse asi. Õige hoolduse korral kestavad nad kõik.
Viimistlusmaterjalid võib jagada nii looduslikeks, vähemlooduslikeks, keemilisteks, veebaasil kui ka lahustibaasil baseeruvateks. Mendelejevi tabelist leiame nende kõigi algosad. Tugevama filosooferimise tagajärjel on ka telliskivi, auto rehv ja paljud muud tooted looduslikud.
Lakkide juures soovitan vaadata nende kulumiskindlust.
Kindlasti tuleb jälgida, et lakk oleks ette nähtud puitpõrandate katmiseks. On olemas ka spetsiaalsed trepilakid, mida aga tavakaubandusest väga ei leia.
Kasutades parketilakke, peate arvestama puidu nö. mängimisega, millega peab kaasa tulema ka lakk, vastaval juhul tekivad laki pinnas algselt mikropraod ja hilisema ekspluatatsiooni käigus juba suuremad, silmale nähtavad praod. Halvemal juhul saate peagi teada, mida arvavad teie valikust teie lähedased ja teie sõbrad, peale oma sokkide või sukkade lõhkumist. Tekivad nimelt lakile omased teravad servad.
Välistama peaks kindlasti lakid, mis mõeldud laminaadile. Antud lakk võib küll tunduda tugev ja kulumiskindel, mida ta ka on, aga puidule ei sobi ta mitte. Suhe puiduga on võrreldav vee ja tule omavahelise kooslusega.
Kui veel mitte väga kaua aega tagasi peeti lahustibaasil lakke vastupidavamateks kui veebaasil, siis praeguseks on juba kaasaegne tööstus niivõrd edasi arenenud, et antud väide paljuski enam paika ei pea.
Liiatigi peate varem või hiljem vähemalt astmed üle lakkima ja teha seda siseruumis lahustibaasil lakiga? Ei kadesta.
Õlid ja õlivahad on teised enimlevinud viimistlusvahendid.
Kui teie kodus on mingil kummalisel moel vedelemas õlijääke, hullem veel, vana mootori õli, siis, palun, viige see jäätmejaama ja ärge kasutage seda trepi viimistlemiseks.
Unustage ära ka kõik toiduõlid, isegi kui see on valmistatud oliividest ja kõlbab praadimiseks.
Ka kõikvõimalikud linaõlid, männitõrvad jne. ei anna teie trepile kulumiskindlust.
Aga, valik on teie.
Mina soovitan siiski kasutada põrandaõli. Õieti peale kandes imbub see puidu pooridesse, taheneb seal, muutes seeläbi puitu ennast tugevamaks ja suurendades oluliselt puidu vastupidavust.
Õlitatud pinda saab lisaks ka vahatada, tagamaks veel paremat vastupidavust mehaanilisele kulumisele. Olgu märgitud et juba vahatatud pinda enam õlitada ei saa.
Võib kasutada ka juba valmistootena õlivaha, mis on saadaval enamustes ehituspoodides.
Koosluse õli+ vaha eeliseks on see, et õliga immutatakse puit nö. silmini täis, õli kuivab ja puit muutub tugevamaks. Lisatakse vaha, mis kaitseb lisaks pinda.
Õlivaha nii sügavale puitu ei imendu, ei teki üle küllastust, põhjuseks kogus. Aga kaitseb temagi ja viimistlemiseks kuluv aeg on oluliselt lühem. Töö protsess on lihtsam, kiirem ja veidi soodsam.
Pehmemate puitude puhul soovitan siiski kasutada esimest varianti.
Välimuselt jääb õlitatud pind siidjasmatt ja vahatatud pind meenutab siidjasmatti lakitud pinda.
Hooldada tuleb neid mõlemaid tihedamalt kui lakki, küll aga on see oluliselt lihtsam, vähem aega nõudev ja soodsam. Samuti on lihtne parandada kõikvõimalikke kriime ja vigastusi. Kui omate lemmiklooma, siis teate, mida mõtlen. Muide, lapsed ei kvalifitseeru eelneva alla, need on omaette peatükk, kes ei piirdu pelgalt kriipimisega.
Siseruumides ei soovita kasutada ka terrassiõlisid. Pole selle töö jaoks ja on paremaid lahendusi.
Värvitud treppe ei kohta tänapäeval just palju, kui siis osaliselt värviga kaetud. Nt. varvaslauad, põskpuud ja piirdepulgad on värvitud, astmed ja käsipuud naturaalsed ja lakitud.
Värvi valikul soovitaks kasutada veebaasil värve, mis mõeldud põrandale, või vähemalt omavad suuremat kulumiskindlust.
Kui olete otsustanud lakkida, õlitada või vahatada ja teile ei sobi naturaalse puidu toon, on seda võimalik toonida peitsidega. Muidugi peate arvestama et puit ajapikku koltub ja muutub tumedamaks, mida küll on võimalik peitsidega vähendada ja peita, kuid looduse vastu ei saa.
Võimalik on saavutada tooni poolest männipuust tamm, saate sarnase värviga tammelaadse toote, männi omadustega.
Kui lasite oma trepi viimistleda meistril või firmal, küsige kindlasti spetsifikatsiooni trepi juures kasutatud materjalide kohta. Vajadus selle kirjatüki järele tekib teil siis, kui hakkate parandus või hooldustöid tegema. Lihtsalt, mõningad vahendid ei pruugi omavahel kokku sobida.
Kõik eelnev on ainult pinnapealne virvendus viimistlusmaailmas.
Kuna antud kirjatüki autor ei oma keemiku haridust ja räägib ainult oma kogemustest, siis andku antud valdkonna süvateadmistega isikud mulle andeks.
Nii, nagu paljudes teistes valdkondades, kehtib ka viimistlusmaterjale tootvas ja müüvas maailmas reegel: „meie oma on kõige parem ja konkurentide toodang ei kõlba…“.
Säilitage külm pea ja selge mõistus.
Kui olete otsustanud selle kolgatatee ise ette võtta, ootab teid pikk ja vaevarikas teekond püha tõe poole.
Tooteid kasutades, soovitan eelnevalt tutvuda kasutusjuhendiga. Sarnased materjalid eeldavad erinevat lähenemist, kuivamisaega jne.
Infot hankides pöörduge võimalusel inimeste poole, kes antud tootega igapäevaselt kokku puutuvad ja ka kasutavad neid. Eeldatavasti oskate pakendilt samaväärselt ammutada informatsiooni, kui müügimees, kes teile toodet üritab müüa ja selle juures teie küsimustele vastates tarka nägu üritab teha. Paljudel tootjatel on palgal koolitajad, kes tunnevad neid vahendeid eelmainitutest oluliselt paremini.
Nüüd natuke paigaldamisest.
Tänapäeval kohtab väga harva meistreid, kes teile trepi kohapeal valmis teevad, teie elamise saepuru ja tolmu täis ajavad.
Kogu protsess toimub enamasti töökojas. Objektile jõuab üksnes hunnik pakendatud detaile, mis esmapilgul ühestki otsast treppi ei meenuta.
Kui teie majas on vana trepp, siis, lepitakse selle eemaldamine eelnevalt kokku. See on aeganõudev protsess ja ärge eeldage, et selle eemaldamine kajastus uue trepi hinnas. Alati on kliendil ka endal võimalik vana trepp lammutada.
Kui ei ole eelnevalt kindlaks määratud paigalduskuupäeva, paluge endale vähemalt paar päeva ette teatada tööde algusest. Jõuate veidi mööblit kinni katta ja elektroonikat teisaldada. Ühesõnaga, kõik see, mis jääb paigaldusel ette, teisaldatakse ja kõik see, mis kardab tolmu, paratamatult seda siiski tekib, kaetakse kas kinni või viiakse mujale.
Kui teie uue trepi lähiümbruses on seina sisse paigaldatud torusid, elektrikaableid jne. siis otsige välja ehituse käigus tehtud fotod, kui neid juhtub olema, majaplaanid jne. Ei ole kõige meeldivam istuda talvel ilma kütteta või õhtul elektrita. Ka meie, trepimeistrid, oleme inimesed, kes ei oma seitsmendat meelt ja tutvusi kõrgemates sfäärides, aimamaks kommunikatsioone teie seinte sees. Alati ei ole vastavast aparatuurist kasu ja lihtsam on siiski arvatavat kahju ennetada.
Mis puutub eelpool mainitud tolmu ja prahti, siis nõudke tööde teostajalt puhtust. Tolmuimejad või siis harjad on kasutuses juba pikka aega ja nende kasutamine ei ole tuumateadus. Viisakas oleks ka objekt paigaldajatele kätte anda enamvähem puhtana. Mitte just pestuna, aga suurem sodi ja ehitusjäägid, mis jäävad tööde teostamise piirkonda, võiks olla eemaldatud.
Valgustuse ja elektri olemasolus lepib reeglina meistrimees teiega eelnevalt kokku. Mis puutub õhutemperatuuri ruumis, siis ärge üle pingutage. Paigaldamisel kasutatavad liimid ja muud abivahendid tahavad küll plusspoolel olevat temperatuurinäitu, kuid saunasoe on neilegi liiast. Paigaldamine on suures osas füüsiline töö ja seda palavas ruumis teha ei soovi ka kõige soojalembesem meistrimees.
Varuge veidi ruumi- trepi detailide ja paigaldamiseks vajaminevate tööriistade paigutamiseks on vaja ruumi. Pidev edasi-tagasi jooksmine kulutab aega ja energiat, viimasest tuleb päeva edenedes üha rohkem puudu.
Kas teile meeldib, kui teid tööjuures pidevalt jälgitakse, kommenteeritakse, küsitakse küsimusi? Suudate te keskenduda? Arvan et ei. Meile ka mitte. Kontroll peab muidugi säilima, aga tehkem seda viisakalt. Kui te soovite jäädvustada kogu protsessi oma tulevaste põlvede tarbeks, küsige palun viisakalt luba. Enamus meist aktsepteerib seda ja annab soovitusi kaamera paigutamiseks et vältida selle ettejäämist tööprotsessis ja samas me ka teame, kuna ja millise nurga alt saate parema ja ülevaatlikuma võtte. Te ei taha ju jäädvustada ainult töömeeste selgasid? Kui aga töömehed ei soovi pildile jääda, palun aktsepteerige seda.
Alati on võimalik leida kompromiss.
Kui trepp on paigas, kõik tellitud lisad küljes, siis meeldivat kasutamist. Korralikult tehtud ja hooldatud trepp, peaks kasutamisrõõmu pakkuma ka teie järgnevatele põlvedele.
Küll, aga, peate arvestama sellega, et kui teil on ehitus pooleli, siis, trepi katmisega peate kas ise tegelema, või laskma selle töö kellelgi teisel ära teha. Trepimeistrid seda reeglina ei tee.
Otsustasite ise trepi kokku panna ja paigaldada. Tubli. Algatuseks võiksite küsida trepimeistrilt pisut nõu detailide paiknemise ja paigutamise järjekorra kohta. Teie trepp koosneb paljudest detailidest, mis esmapilgul meenutab legot. Kui 3D legode kokkupanek ei ole teie tugevaim külg, mõelge mitu korda järele.
Lõpetuseks.
See oli lühikokkuvõte treppide valmistamisega seonduvast. Põhjalikku lektüüri pole mõtet koostada, ja mis siin tõde salata, puuduvad teadmised. Olgu mainitud, et Eestis ja lähinaabruses trepimeistreid ei koolitata. Kõik meie oskused tulevad kas vanematelt meistritelt või ise pingsalt õppides ja nö näpuga järge ajades. Antud elukutse eeldab siiski väga erinevaid ja puidualaselt põhjalikke teadmisi. Paljuski tänu sellele on meie käekirjad erinevad ja tulemused alati omanäolised.
Igal trepimeistril on „ oma käekiri“, see ei ole masinatega valmistatud masstoodang, võetuna arvutiprogrammi eelseadetest. See vajab teadmisi ja oskusi, ka käelisi.
Tänan teid!
Tore, kui antud kirjatükk pani teid mõtlema, tekitas emotsioone ja mingilgi moel aitas teid teie valikutes.
Seniks aga: uurige, küsige, veenduge ja veelkord küsige, ja alles siis otsustage.
Lugupidamisega
Sven Hansen